Me peame rääkima nimedest. Kreekasse tulles on võimatu mitte puutuda kokku inimestega ja inimestel kipuvad ikka olema nimed. Eestis on täiesti võimalik inimestega mitte kokku puutuda, aga Kreekas on see päris keeruline. Näiteks käisin ühel päeval poes ja olin sealt juba lahkumas, kui puutusin kogemata kokku ühe Kreeka inimesega ja veetsin selle tõttu poes veel oma veerand tundi, saades selle käigus teada, et tema ämm on pärit Taanist ja et ta ise on käinud “kõikides sealsetes riikides, välja arvatud Eestis”. Ühesõnaga, inimestest Kreekas ei pääse ja kus inimesi, seal nimesid.

Olime vast alles nädala Kreekas olnud, kui taipasin, et Kreeka ja Leedu nimedel on midagi ühist. Ah et mida? Võtke minut või paar, proovige enne edasi lugemist ära arvata.

Nimelt kipuvad nii Leedu kui Kreeka mehenimed lõppema s-tähega. Algirdas, Arvydas, Mindaugas, Gediminas jne vs Aristotles, Odysseus, Pythagoras, Achilleus jpm. Erandeid muidugi on mõlemas keeles (“Nt Makedoonia Aleksander!” hüüab nüüd terane lugeja rõõmsalt, aga peab samas pettuma, sest kreeka keeles on see nimi Aleksandros/Αλέξανδρος), aga üldiselt s-rusikareegel kehtib. Miks? Selgub, et kreeka nimed alluvad nimisõnareeglitele ja meessoost sõnad lihtsalt kipuvad lõppema s-tähega. Järelikult ka nimed. Mõned nimed kõlavad sellistena, et võiksid kuulmise järgi sama hästi olla nii kreeka kui ka leedu nimed. Näiteks Kostas (Κώστας) ja Kestas (Kęstas), Eugenios ja Eugenijus, Georgios ja Georgijus.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kreeka populaarseim perekonnanimi on Papadopoulos, mis tähendab preestri poega (päris viljakad preestrid neil siin). Papadopoulosi leidub kõikjal, endine Kreeka diktaator (1967-1973) oli Papadopoulos, Küprose viies president (2003-2008) oli Papadopoulos, Vikipeedia teab lausa kümmet kreeka jalgpallurit, kes on Papadopoulosed ning samuti ühte samanimelist saksa, ühte tšehhi ja isegi ühte vene jalgpallurit (Виталий Владимирович Пападопуло). Põhimõtteliselt pole Kreekas võimalik sülitadagi ilma et mõni Papadopoulos pihta ei saaks.

Ka meie majas elab üks Papadopoulos. Kuidas me seda teame? Väga lihtne — vähemalt siin meie kandis on kombeks panna maja fonoluku juurde kirja seal elavate inimeste nimed. Mitte korterinumbrid, nimed. Miks nii? Sellepärast, et korteritel numbreid ei ole. Lihtsalt pole ja kõik. Sa ei saa öelda sõbrale või kullerile, et kuule, jaa, ma olen praegu kodus, maja number see ja korter number too. Pead ütlema, et maja number see ja korter nimega too. Tänu avalikule nimetahvlile me teamegi, et ka meie majas elab Papadopoulos. Aga mis te arvate, mis tema eesnimi on? Mõelgem klassikute peale.

Meie maja filosoof

Täpselt nii. Otse loomulikult on tema nimi Sokrates, Sokrates Papadopoulos. Mis saaks olla veel kreekalikum nimi kui Sokrates? Ahjaa, ja mõistagi elab meie majas ka Kostas.

Ja meie ise? Mis on meie korteri fono juurde kirjutatud? Meie nupu juures on tekst Αθλητικη EA ehk Spordi AS (AS nagu aktsiaselts). Meile kui tuntud spordihuntidele see sobib, aga … meile teadaolevalt elas siin korteris varem üksik härrasmees koos oma koeraga, mitte Spordi AS. “Tema töötas NATOs!” oli korteriomanik meile uhkusest särades rääkinud. Mõeldes NATO-mehele ja vaadates silti all välisukse juures, hakkab vägisi tunduma, et midagi siin justkui ei klapi. Keegi on kellelegi udu ajanud, kas spordimees korteriomanikule, korteriomanik meile või meie teile. Kuna meie oleme üdini ausad inimesed, siis jäävad kas kaks esimest varianti või kolmas, mille peale me alles hiljuti tulime. Äkki, no äkki lihtsalt keegi ei viitsi vahetada fonoluku juures olevaid silte? Võib-olla oli siin aastaid tagasi tõepoolest mingi atleetide ühendus, aga see kolis ära ja NATO-mees lihtsalt ei hakanud vaeva nägema uue sildi tegemisega? Ja ausalt öeldes ega meie ka ei viitsi. Elame varjunime all edasi. Lihtsalt iga kord, kui kuller küsib, et halloo, mis nuppu ma vajutama pean, siis ütleme uhkelt, et “litsuge palun seda sportlaste nuppu seal”.

Ja lõpetuseks viktoriiniküsimus: millises eesti nüüdisilukirjandusteoses figureerib samuti tegelane nimega Sokrates, kes näeb välja selline?